Kaheteistkümnes päev

variety fresh herbs isolated on whiteEsimene puhkepäev pärast nelja päeva on möödas ja käes pisut rahulikum hetk et vaadat tagasi sellele mida ma siis viimase köögiskäiguga enese jaoks leidsin. Selles postituses kirjeldan Põhjaka aias toimuvat.

Nimelt on Põhjaka mõisa juurde tekkinud üsna korraliku suurusega aialapp, mille hooldamisega tegeleb eraldi aednik. Lapil on üks ~50m2 suurusega kasvuhoone ning aakrite viisi avamaapeenraid. Kasvab seal kõike mõeldavat ja mõeldamatut, rõhuga siiski ürtidel. Lisaks ürtidele olen tuvastanud veel rabarberi, selleri, maasika ning mustsõstra. Ürte on aga tõesti võimsas koguses.

Ilmselt idioodist praktikantide tarbeks on ürdipeenrad kenasti sildistatud nii et ka amatööril on shanssi õige taim peenralt üles leida. Allakirjutanu jaoks on seda vaja läinud kaks korda – esmalt “kirvel” – nimelise ürdi leidmisel ja kord kui peterselli pähe sellerivõrseid katkuma asusin. Kirvelist polnud tõesti enne kuulnud ka mitte. Seller oli lihtsalt unise praktikandi error – õnneks oli läheduses aednik kes mind kohe takistama asus.

kasvuhoone

Enamik kraami on aga maalähedasem kui see pagana kirvel – näiteks praktiliselt igal päeval olen saanud korjata tilli, peterselli, sibulat, murulauku, tüümiani ja rukolat. Et kui satute mingitel segastel asjaoludel hommikusel perioodil Põhjaka mõisa lähistele, siis on nullist oluliselt erineva tõenäosusega võimalik näha aia suunas lippavat praktikanti, GN ja käärid kaenlas.

Kogused mida ringilippav praktikant peab hankima on taaskord SI-süsteemi välised. “Too üks punt tilli, peotäis peterselli ja nutsakas rukolat”. No mine võta siis kinni. Haarad aga GNi kaenlasse ja tatsad tellimisnimekirja nina alla pomisedes peenarde suunas.

Kõige suurem pind aiast on ehk rabarberite all. Päris esimeste rabarberite puhul kasutatakse neid ka köögis, praegusel ajahetkel läheb kogu see mäsu mahlaks. See on olnud läbi aegade peakokale üks lemmiktöid – mahla tehakse korraga röögatus koguses ning sellega saab praktikandi kenasti vähemalt pooleks päevaks kaelast ära.

aiamaa

Igatahes on see aed on taas üks ehe näide sellest lõputust kohaliku ja värske tooraine otsingust. Pole veel aru saanud kas talvel on siiski Grüne Fee abikätt vaja või külmutatakse/kuivatatakse kohalikku kraami, aga suvehooajal võite olla kindel et kõik taldrikul rohetav on just äsja oma peenralt korjatud.

 

Standardne

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s