Kolmeteistkümnes ja neljateistkümnes päev

WoodVeel kaks puhkepäeva mille ühte postitusse summeerin. Homsest jälle köögis tagasi ning siis uute ja värskete mõtetega siin postitamas. Erinevalt eelmisest korrast kui puhkepäevad kulgesid kõik puhkuse tähe all siis nüüdseid rikkus otsast see jaanipäevaks kutsutav meelelahutus. Tont seda teab kas sellest kurjavaimu jaanipäevast tulenevalt või lihtsalt halva tähtede seisu tõttu aga Gastronoomil on ka kolme puhkepäeva järel toss endiselt väljas.

Igatahes, siia postitusse leidsin parima kandidaadi Põhjaka köögi kõige keskseima atraktsiooni näol. Tehniliselt küll vist selline mitte kõige kesksem, aga raudselt kõige rohkem tähelepanu tõmbavam. Just – see on ahi. Ja mitte mingi modernne Electrolux või Brandt vaid aus puuküttega jurakas. Pliidil on plaadipinda ehk kusagil 2.5-3 ruutmeetrit ning sellel valmib kõik see mis kuumast köögist välja tuleb.

pliit

Liha valmistamine on eriti uhke – nimelt kõik praetükid lastakse panni asemel otse pliidiplaadilt läbi. Ja just sealt kõige kuumemalt kohalt otse ahjusuu eest loetud sekundid igalt küljelt. Ja siis rahunema pisut kaugemasse nurka kus nii kuum ei ole. Kõige kuumemal kohal väidetavalt on seal 350-400 kraadi vabalt võtta. Minu käenahk nii kogenud ei ole et seda kuidagi ilma kolmanda astme põletust hankimata kontrollida, aga nii see Põhiboss mulle väitis.

Liha pliidil

Sama pliidi kõrval töötab siis kuuma köögi kokk terve oma pika tööpäeva. Temperatuur on seal selline … mõnus. Juhul kui on talv ja väljas -20 kraadi. Suvel on see koht aga täielik error. Ise oma hakkimistega üritan sealt võimalikult kaugel opereerida, aga kuuma köögi mehed lasevad seal tundide viisi järjest. Temperatuuris ~45-50 kraadi ja pidevalt suure hooga ringi vehkides. Kuumematel päevadel on selles rollis väidetavalt suisa mitu dushi ja riiete vahetust päevas.

Ja selleks et temperatuur kindlasti ei langeks hoolitseb Põhjaka puuriit. Alltoodul on näha seda riita valmimas. Nii jurakat puude kogust minu silmad enne küttepuudeks moondumas ei olegi näinud. Aga noh, ega need kogused mind enam ei üllata. Õnneks ei ole vähemasti selle koduse peenemaks hekseldamine praktikantide tööks. Või vähemasti siiani pole olnud. Loodetavasti ei sõnunud ära.

Puuriit

Homme hommikul siis Põhjakale tagasi materjali koguma. Igatahes, saan juba selle esimese otsa kogemuse pealt juba kosta et miski meelakkumine see töö ei ole.

Standardne

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s