Viieteistkümnes päev

Hot saunaKuum värk. Täna oli miski eriti tuksis ilm mis keris köögis olemise kohati neljakümne kraadi alla. Lisaks sellele miski totter ebamaine niiskus. Tulemus – kuumematel kohtadel opereerijad panid juba hommikul higipaelad pähe. Targasti tegid. Sellist päeva polegi veel kohanud. Helgena planeeritud hetk ürtide korjamisel väljaks osutus veel eriti karmiks – kõik toodav oli kasvuhoonest kus oli eriti ebamaine troopiline saun.

Selles saunas madistasime siis täna tööd teha. Sekka muidu meeldivana tundunud külmas keldris käigud, aga nüüd hakkab valus kurk meelde tuletama et ka see lõbu ei ole tasuta olemas. Aga esimesed tunnid möödusid erinevate möginate saatel. Järjekorras pestokaste – majonees – pasteet – seakaela marinaad. Igavene hunnik segamist ja hakkimist ja valamist ja maitsemist.

Ja no vussi oli vaja ikka keerata neid möginaid kohe järjest. Esmalt majonees. Eelmisel korral olin saanud pragada et maru maitsetu majonees. No nüüd ma siis maitsestasin nii et tolmas. Maitseid sai kohe päris palju. Nii palju et sain suures osas otsast alata. Ja siis suure kiiruga majoneesi kastmepudelitesse pakendades unustasin selle kurnamata. Uuesti majonees pudelitest välja, sõeluda ja pudelitesse tagasi. Üks pudel oli kohe vähem. Pagana nõudega mäkerdamine. Ja siis pasteet. Pasteedi püreestamise masinat käsitlesin esmakordselt. Ja see et masin vahepeal imelikku häält tegi ei tekitanud minus suuremaid emotsioone. Aga siis kui valmis pasteedi seest veidraid kõvu valgeid tükke hakkas laekuma siis tekkis huvi. Ja no selge, praktikant oli miski plastmassitüki ära hekseldanud. Terve hea laar pasteeti põhimõtteliselt prügikasti ja otsast peale. Ja et kõik ausalt ära rääkida siis mõlemad vusserdamised tuvastas sama laua taga töötanud kaaspraktikant. No aru ma ei saa – siiani ma ei ole arvanud et ma olen see kõige tuhmim taat maailmas. Ju siis olen valedel jälgedel olnud.

Pärast möginatega vusserdamist järgnes karnivooride sektsioon – seakaelade marineerimine ja toidukilesse pakendamine, liha soolamine ja soolapekiga jantimine. Ja siis taimetoidublokk – kodujuustukastme valmistamine ning küüslaugu prepareerimine õlis. Ja oligi enamvähem kogu päev. Ja no kõige lõppu tuli ikka üks puljongi kurnamine ka. Aga kui vaikseks muutunud õhtu välja jätta siis tegemist oli koguaeg nagu oraval rattas. Kusagil seitsmest kaheksani oli sisuliselt koht kus Põhibossi fantaasiajõud rauges ja peale koristamise mingeid muid taske enam leida ei olnud.

Igatahes olemine on räbal. Lisaks valutavatele jalgadele hakkas valutama tänane sisselõige. Sain esimese suurema augu endasse lõigutud. Ja suutsin seda teha tilli hakkides. No oleks siis midagi keerulist vähemasti olnud, aga ei. Sihuke lasteaialapsele paras materjal. Sain pärast seda sõbralikult kaaskannatajalt aga (järjekorras neljanda?) noakoolituse. Nüüd oli kuidagi rohkem motivatsiooni seda jälgida ja nentida et tuleb ikka korrektselt noaga ringi käia. Maru viril sai see tänane postitus kuidagi. Loodetavasti on homne rõemsamates toonides.

Standardne

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s