Kahekümne teine päev

InitiativeIstun seda postitust kirjutades kahekümne kolmanda päeva hommikul köögis ja ootan et espressomasin oma hommikused soojendavad kükid lõpetaks ning kohvi tahaks pakkuda. Kõik on veel vaikne, aga seda õnnistust on antud veel ainult umbes täpselt kolmekümne viieks minutiks. Tänaste tööde nimekiri juba jõllitab mind leti kohalt, närvide säästmiseks ma pigem ei lähe vaatama veel.

Aga eilse päeva juurde. Mida sina õhtuks tegid? Mina koorisin 20 kilo porgandeid. Kott kartulit mille ma ühes varasemas postituses ka koortest vabastasin oli kuidagi hoomatavam. Suurt kartulipotti on igaüks ikka pliidil podisemas näinud. Kakskümmend kilo porgandeid aga juba pigem mitte.

Igatahes õppisin eile ennelõunal et initsiatiiv on ka siin majas karistatav. Umbes tund enne töötajate lõunat turgatas Põhibossile pähe et keegi pole sellega tegelema hakanudki. Ja viskas selle küsimuse köögis õhku. Ainus kes suu lahti tegi oli allakirjutanu. Ja no palju õnne, sain selle lõunakorra endale. Tund aega on lõunani kus kööki astub terve kari näljaseid inimesi ja sul pole veel aimugi mida sa süüa teed. Ja ega jõudnudki selleks ajaks, aga 20 minutit hiljem oli ühe kaaspraktikandi abiga kalasupp laual ning nahk selleks korraks päästetud.

Teine õppetund initsiatiivi karistatavuse osas saabus saalist. Tatsates ühel oma harval korral saalis külastajate hulgas sain aru et üks tegelane soovib omletti mida meil menüüs ei ole. Ettekandja ei olnud just liiga kindel kas seda köögist ikka saab. Ja oli vaja oma suu lahti teha ning teatada et saab küll. Saigi. Ise tegin. Ja ise pidin ka lauda viima. Hea et niigi läks, oleks ta miskit pekingi parti küsinud oleks suisa jama majas olnud. Edaspidi olen targem. Aga igavesti uhke nelja muna omleti tegin.

Omlett

Muidu päev lihtsalt laabus. Näiteks seniseks peavaluks olnud kastmed. Porgandisinep – täkke juba teisel maitsmisel. Kodujuustukaste – esimese korraga pihta. Jogurti-something mida enne teinud ega näinudki polnud – kolmandal maitsmisel kõlblik. See viimane oli vast pisut huvitavam tegelane selles mõttes et mingil taaskord arusaamatul põhjusel oli selleks kasutatav jogurt kurnatud läbi kohvifiltrite. Ilmselt on see millekski hea, milleks aga täpselt selgitab välja tänane juurdlus.

Pärast koristusrallit valmistas Põhiboss isiklikult pliidil õhtusööki. Allakirjutanul vedas. Üks sisefilee ots maandus just minu taldrikul. Juurde hommikul metsast kööki jalutanud kukeseened ja värske kartul. Ja klaas Chiantit. No mida sa hing veel oskad tahta.

Aga espressomasin hakkas nurgast just kutsuvalt vilkuma. Head tööpäeva algust kõigile kes sarnaselt allakirjutanuga oma puhkuse hoopis ringi rabeledes veedavad,

Gastro Noom

Standardne

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s