Neljapäev on mäletatavasti kalapäev. Ja hommikul tervitaski mind köögis kohe terve suur kastitäis kalu. Haugid. Tulemusena on näpud taas kõik nagu riivi alt läbi käinud. No ei ole antud mõnele seda kalaõnne. Kaks tükki hammustasid mind ning umbes neli lõpusekomplekti suutsid ka kinnastest mind läbi kriimustada.
Ja neid hauge oli röögatus koguses. Kilogrammiliselt ilmselt samas mahus mis varasemaid kohasid või siigu, aga mingil müstilisel põhjusel olid need elukad erakordselt pisiksed. Taas ei lugenud, aga pakun et äkki 30 haugi. Paduaeglase Gastronoomi jaoks tähendas see et kogu rookimine, soomuste eemaldamine, lõpuste ja silmade eemaldamine ning fileerimine võtsid aega suurusjärgus neli tundi. Vähemasti oli töökeskkond sedapuhku väga sümpaatne. Nagu alltoodud fotolt näha siis madistasin selle kalakuhjaga Põhjaka väliköögis.
Põhjuseks see et põhiköök oli üle rahvastatud. Peamiselt seetõttu et tööl oli tavapärasega võrreldes oluliselt rohkem inimesi – lisaks Põhjakal pakutavale menüüle oli täna peamine ettevalmistuspäev nädalavahetusel toimuvale välitoitlustusele. Lisaks toimetas ettevalmistusköögis eraldi brigaad Põhjaka astelpajunapsiga. Kõik see kokku andiski situatsiooni kus kogu päeva toimetas mõni tegelane vabas õhus. EI olnudki üldse nii halb mõte.
Järgnevana sain mõned tunnid maasikaid puhastada ning oligi käes lõunaaeg. Ja taas tuleb nentida et personali toitmine on mõnel päeval ikka suisa vägev. Sedapuhku siis ehe armeenia šašlõkk ehtsa armeenlase esituses. Lisandiks miski mõnusalt suitsune baklažaani-paprika-koriandrimöks mida mu parima mäletamise järgi “Ikra” nime all teatakse. Pikk nimetus ununes paraku ära. Väga hea kraam igatahes.
Ja kogu pärastlõuna sain ka ise Schilling-festivali ettevalmistustega tegeleda. “Tee palun 50 kilo kodujuustukastet”. Kui kogused on ka enne ulmelised tundunud siis see seljatäis purustas kõik eelnevad rekordid. Juba neid ürte mis sinna sisse segatakse hakkisin ma vähemasti kaks tundi. Boonusena on nüüd noaskill ürtide osas küll juba üsna hea. Nuga käis lõpus ilmselt 3x kiiremini kui esimeste petersellipuntide juures. Kogus aga ikkagi röögatu. Kuna ka suur osa ülejäänud personalist tegeles samas mahus kraami ettevalmistusega (riivi 20 kilo porgandeid, viiluta 30 kilo sibulat) siis on majas kõik võimalikud ja võimatud anumad toitu ääreni täis. Ja keldris oli eile seis kus korraga viibis külmruumis kuus inimest kes üritasid juba niigi täistuubitud ruumi veel mõnd potsikutäit kraami mahutada.
Täna siis päev taas Põhjaka köögis ja homme kusagil Kilingi-Nõmme metsades kolme ja poolt tuhandet inimest toites. Saab taas põnev olema.
Gastronoom Põhjakal 