Üheksas päev

WeißwurstPäev algas rõõmustava uudisega – üheksas päev on esimene kus ma ei peagi salatit näppima. Selle asemel kerge soojendusring ja siis soolakurki tegema. Kurk (röögatus koguses), vesi, sool, mustsõstralehed, tillivarred, küüslauk ja üks salanipp. Kokku saab siis selle kurgi mida Põhjaka saalis raskete hommikute toetuseks tellida saab. Kogu protsessi kõige keerulisemaks osaks osutus alatul kombel soolamistünnide valik. Nimelt on neid 30-liitriseid anumaid kahte sorti. Üks on selline aus tünn nagu üks tünn olema peab. Teise alaossa on miskid alatud kratid puurinud augu, põhjusel mis mulle jääb veel mõistmatuks.

Igatahes nagu arvata võite siis kurgi marineerimisel on soovitav ja kasulik et tünn oleks veekindel. Erinevatel etapi osadel õnnestus mul kaks korda kaasata tünni mis paraku seda ei olnud. See et neid köögis üldse hoitakse on ilmselt selline kuriteoteate esitamist soosiv asjaolu. Aga see et ma kaks korda vältisin köögi üle ujutamist 30 liitri soolveega on Põhibossi süü. Mina andsin oma parima et korraldada üks korralik uputus, aga Põhiboss mingi kuuenda meelega lendas alati enne sündmuskohale ja kõrvaldas lekkiva tünni enne kui ma sain asja juurde asuda.

Ja siis päeva põhiosa millel nimeks vorstitegu. Täpsemalt Saksa päritolu Weisswurst loomisele kaasa aitamine. Just nimelt aitamine, sest selle protseduuri staariks oli hoopis pildil olev insener-tehniline ime. Muuhulgas tundub et tegemist oli ilmselgelt mu senise karjääri kõige vastutusrikkama operatsiooniga sest kogu selle protsessi vältel jälgis mu kätetööd suisa Põhjaka omanikering.

Überwurstmachine

Igatahes, selle insenertehnilise ime vasakul küljel on näha etteulatuvat osa. Selle etteulatuva osa otsa tuli venitada parema käe jõnksutavate liigutustega umbes 30 meetrit sea soolt. Ilmselgelt on nüüd tee lahti tööks Durexi reklaaminäona. Või siis Weisswurst – spetsialistina, selgub lähinädalatel et kumb tööstusharu parema pakkumise teeb.

Edasine oli juba insenertehnilise ime pärusmaa – masin sisestas sinna soolikasse umbes 25 kilo vorsti sisemusse kuuluvat head ja paremat.

Aga lõpp oli taas põnev. Ainus millega oskan seda põnevust võrrelda on ehk miski eriti peen ristpistes tikkimine. Lappasin vorsti täis soolikad keskelt pooleks ja tuli hakata miskeid õmblemisele sarnaseid liigutusi tegema. Tulemiks alltoodud pildil nähtav ilus tikand.

weisswurst

Ma ei saanud selget vastust millal seda tikandit saalis imetleda saab, aga ilmselt juba alates homsest, soovitan seega homme-ülehomme kohal olla ning tulla mu kätetööd imetlema. Jaanilaupäeval ja Jaanipäeval on Põhjaka muuseas suletud – seega kiirustage, seltsimehed Weisswurst – ristpiste – huvilised.

Päeva lõppu sain selle ilu otsa kaks tundi küüslaugu koorimist. Selles muud polegi konstanteerida kui et – valmis sai. Hämmastav et Põhjaka pole läinud lihtsama vastupanu teed ja soetanud Selverist küüslaugupulbrit hinnaga rubla nelikümmend kilost. Müts maha, igatahes.

Täna on päeva lõpuks enesetunne taas normaalne. Ehk siis  toss on väljas. Eile oligi kuidagi imelikult liiga värske. Ja homme pidada hea ilma korral (mida meteoroloogid meile ka lubavad) mind jälle täiesti uues rollis näha saama. Ebaselge veel, aga ootan põnevusega.

Teie Gastro Noom

Standardne

4 kommentaari “Üheksas päev

  1. Mia ütles:

    Väga põnev lugemine! Mind ootab nädala pärast sama tee restoranis Leib. Nii et ka sinna kööki satub üks amatöör. Üks päev sai juba ära proovitud ja enam vähem sama pilt jäi, ainult et tööpäevad on keskööni. Sul on veel isegi vedanud ;)!

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s